Ühes "Oma maitse" ajakirjast leidsin isutava retsepti.
Kuna sõbranna laenab neid lahkelt lugemiseks, siis tegin enda tarbeks koopia.
Panen retsepti siia ka kirja, sest üksikutel lehtedel on kombeks kuhugi kaduda.
Lohakas pastavorm spinati ja tomatiga. (kahele)
25 g võid
1,5 sl jahu
2 dl rõõska koort
300 g külmutatud spinatit
soola, pipart
100 g kirsstomateid
125 g väikseid mozzarella-palle
200 g värsket munapastat (tagliatelle vms)
tüümiani või basiilikut
1. Kuumuta pannil või sees jahu pidevalt segades, kuni see omandab kuldse tooni. Vala juurde koor ja kuumuta ühtlaseks tihedaks kastmeks. Lisa sulatatud ja liigsest veest nõrutatud spinat ning maitsesta soola-pipraga. Sega hulka pasta ja vala kõik võiga määritud ahjuvormi. Lüki sisse poolitatud tomatid ja juustupallid ning hakitud ürdid. Kui kooslus on liiga tahe, lisa piima või rõõska koort.
2. Küpseta 180-kraadises ahjus fooliumi all 15 minutit, seejärel tõsta kuumus 220-kraadini, puista pind üle parmesaniga ja küpseta avatult kuni soovitud küpsuseni. Soovi korral lisa enne serveerimist ja rösitud seedermänniseemneid.
Väga maitsev oli.
(seedermänniseemned on meie kodus tabu-teema! Neid me ei osta, ei söö ja isegi ei mõtle nende peale!)
Postitaja:
Kata
17:31
ja tegin mõned järjehoidjad ning kõrvarõngad.
Mul on kahju, et ma ei suuda võtta kätte poolikut kudumistööd! Arvatavasti on sellel mingi seos sellega, et väljas on suvi (kuigi mitte just kõige soojem).
Eelmisel aastal oli sama lugu: nii, kui algas kevad, kukkusid vardad kolksuga käest. Alles sügisel leidsid nad tee tagasi.
Kahju on just sellepärast, kudumine on mu lemmik stressimaandaja!
Eks siis tuleb muid asju meisterdada.
h
mul on nüüd selline peen asi:)
Loodame, et läheb kasvama ka ning saab nautida tervislikke ja häid salateid.
Ja poodi ei peagi enam minema (sel juhul peaks muidugi kana ka võtma. Ja lehma. Ja lambad... Jääb vist ära:P)
Basiilik ja spinat on omakasvatatud, ülejäänud pärit Nõmme turult (till, petersell, erinevad salatid, lehtpeet, kuumaasikad).
Lisaks sellele võtsin kevadel suurelt ette ja panin seemnest kasvama kolme sorti terassi- ja rõdutomateid. Üle 100 taime. Pisikesi tomateid jagasin siia ja sinna. Kuulu järgi on mõned läinud manalateed, mõnedest kasvanud põlvepikku poisikesed.
Esimesi on siiski vähem, enamus on sellised keskmised.
Kuna mul endal ei ole avaraid ja päikselisi aknalaudu ja ruumipuuduses tõstsin nad suht ruttu välja jahedasse, siis on teised veel pisiked ja kidurad.
Lisaks sellele kuivas mai alguses ära suur hulk taimi, kui olime nädala kodust kaugel.
Loodan siiski naiivselt sügisel mõne pisikese tomati saada.
Tomatid on pottides. (Juhin tähelepanu imelisele varjukoerale pildi alumises servas, kes on tegelikult fotograafi graatsiline käsi :))
Tootsi peenar nr.2 . Mu k
uldsete kätega mees sattus hoogu ja tegi veel ühe peenra. Sinna panin maha sibulad ja küüslaugud ning 10 peeti + paar salatit, mis esimesse peenrasse ära ei mahtnud. Natuke on veel ruumi.
Väike katsetus peavõrude vallas. Erinevad pärlid kuldsel traadil, taga patsikumm, mis annab mõnusalt venima.
Mõnda aega tagasi nokitsesid näpud valmis mõned järjehoidjad ja ühe puust ripatsiga kaelakee.
Tük
k aega tagasi said valmis mõned mütsid poistele.
Alustasin sellest, mis pildil kõige all ja lõpetasin sellega, mis kõige peal. Mütsi oli vaja väiksemale, aga 2 esimest said liiga suured. Viimasega õnnestus saada õige mõõt.
Lõngad kahekordsed puuvillased. Mütsid mõnusad ja õhku läbilaskvad, tagant natuke pikemad ning püsivad ilusasti peas.
Postitaja:
Kata
22:22
Kayl
teeb mulle kingi! Nii tore:)
Tahate ka?
Reeglid:
3 esimest, kes avaldavad siin blogis soovi, saavad minult aasta jooksul kingituse. Vastutasuks peab ta ise samasuguse asja korraldama oma blogis.
Hea uudis on see, et taaskord sai valmis üks lõpetama ja venima jäänud asi- kampsun suuremale.
Alustasin ma selle tegemist paar aastat tagasi. Õnneks tegin ta kasvuvaruga.
Enamus kampsunist oli valmis, vaja oli ainult kinnitada taskud ja õmmelda külge vooder ning ette lukk.
Otsustasin enne lukku ja voodrit kampsun läbi pesta pesumasinas, villaprogrammiga.
Ennäe imet, masinasse panin, siis mahtus suuremale selga, välja võtsin, siis mahtus mulle selga. Varrukad oli küll kolmveerandid ja kapuuts veits pigistas, aga muidu oleks võinud hommepäev sellega käima hakata:)
Kuna mul klõpsu ei käinud ja sinist kampsunit ma endale ei soovinud, siis otsustasin riskida ja panin ta 60 kraadiga pesumasinasse vanuma. Välja võtsin, siis selgus, et mahub selga väiksemale, vaevu!
Hakkasin siis teist venitama ja tirima ja sikutama. Kui ära kuivas, siis saavutas enam-vähem mõõdud. Suurem põnn ikka sai oma kampsuni. Voodrit ei olnud enam vaja ja luku pidin ka uue ostma.
Õnnestus ennast kokku võtta ja lõpetada üks poolik vest. Ootas teine aastaid nurgas. Häbilugu muidugi, sest suurema osa olin ma kunagi jõudnud valmis teha. Kootud kaks lõnga kokku, tulemus pehme ja soe. Läheb kingiks ühele pisikesele preilile.
Enda arust olen ma muidugi väga tubli :) Vanade asjade lõpetamine on alati kuidagi raske ja tüütu. Seega teenisin auga välja ühe väikese uue asja meisterdamise õiguse, nimelt kevadise mütsi Butterfly Hat , lõngaks Noro (läks veidi üle toki, õnneks oli mul alles ühe teise Noro lõpp ja sain selle ära kasutada). Väga mõnus tegemine.
Lõpuks ometi sai valmis väike boolero, seekord mulle endale.
Mustriks õiteta piibelehekiri Haapsalu salli raamatust.Lõng Rowan Tapestry. Värv on esimese ja kolmanda pildi vahepealne.
Seekord ei viitsinud õpetuse järgi teha, leiutasin ise (hea on teha midagi telekavaatamise taustaks ja et ei pea koguaeg näpuga järge ajama).
Nüüd võitlen endaga, et enne ei alustaks mitte ühtegi uut asja, kui KÕIK vanad on lõpetatud.
Esimesel hetkel meenub 4 asja, millest mõni ootab juba aastaid oma valmimist.
Leivaga olen sina
peal, nüüd teen esimesi katsetuse sepikute vallas. Esialgu pärmiga, kunagi edaspidi ehk juuretisega.
Esimene katse sepikuga läks metsa, tegin mingist spets-jahust, valmis kakul oli väga imelik kõrvalmaitse. Ei olnud eriti söödav :P
Teise katse tegin selle retsepti järele. Kerkis kauem, paar tundi ja jahu oli mul nisujahu+ täistera nisujahu+ speltajahu. Tegin ainult veega ja ahjust võetud pätsid panin niiske rätiku alla. Jäid pehmed ja mõnusad ja maitsvad :)
Nüüd mõtlengi, et kas hakkan seda retsepti täiustama või katsetaks veel mõnda.
Avokaadokreemi reklaamis Tarvo Krall Naistelehes. Proovisin siis minagi. Küpsed avokaadod, küüslauguküüned, sidrunimahl, sool, pipar blenderisse ja sodiks, lisaks sorts oliivõli.
Ja tõesti- oikuihea! Ja veel selle sepikuga!
Ja kellegi blogist lugesin nippi, et valmis kreemi sisse peab panema ühe avokaadokivi, see hoiab värvi ilusa ja rohelisena (muidu läheb kakapruuniks).
Käsitööga on endiselt lood kidurad, vaikselt pusin, aga valmis ei saa veel midagi. Poolikuid asju ei taha üles lugedagi. Lisaks on peas mõtted, mida teha.
Mul on mootoriga vardaid vaja!
Üks pilt poistest, kes kasvavad mühinal. Hetkel vaatavad aknast välja.
Peale leiva söön ma ka muid sööke. Näiteks salatit. Ühel päeval tuligi salatiisu ja lisaks sellele hakkasid avokaadod, mis ma viimasel poeretkel meeltesegaduses hankisin, lödiks minema. Ma olen enne avokaadost ainult dipikastet teinud, muud mitte. Kaevusin siis internetiavarustesse, et leida sobivat retsepti, kuid ei leidnud. Teisi nõutud komponente lihtsalt ei olnud kodus.
Mätsisin siis olemasolevatest ise ühe kokku. Ja väga hea tuli! Täna tegin jälle.
Helena nõudmisel postitan salati retsepti siia ka:
Hiina kapsas, paprika ja avokaadod pesta ja lõigata tükkideks. Panna kaussi ja segada. Peale valada kaste oliiviõlist (2 spl), sidrunimahlast(3 spl) ja djoni täisterasinepist (1 spl).
Lisaks valmisid 2 mütsi, mõlemad tellitud.
Sellise lausega saaks vast jõulule eelnenud aja kokku võtta!
Sel aastal läksid jõulupakkidesse palmikutega mütsid, õpetus pärit krentu blogist. Ma enam ei mäleta, palju neid kokku saigi, oli vist 10.
Lisaks veel selline müts ja väike sall.
Ilusat uut aastat aastat meile kõigile!
Käes on aeg anda endale lubadusi ja soovida soove. Ühtlasi vaadata ka tagasi eelnevale ja õppida tehtud vigadest.
Eelmine aasta oli meie pere jaoks tähendusrikas- meiega liitus veel üks inimene, väike poisijupp :)
Nüüd on neid kokku kolm, kaks väikest ja üks suur. Ilmne meeste ülekaal!
Suuremale põnnile (3a9k) hakkas lasteaias meeldima, tekkisid oma sõbrad ja toredad mängud. Ja mitte nii toredad mängud (võitlemised, tulistamised jne. paratamatus vist).
Muidu on selline aktiivne mürakaru ja kange jonnijuurikas. Selline armsamat sorti muidugi:P
Väiksem põnn (8k) on selline rahumeelne mees, kui kõht on täis ja uni magatud, siis naljalt ei õienda. Hambaid 6, edasi liigub käpuli, istub ja ajab end püsti. Vahepeal läheb ümber ka. vahel kisab, vahel mitte. Lemmikmänguasjad on päris asjad, juhtmed ja venna mänguasjad. Juhtmetest peavad kõik meie pere mehed lugu!
Mingi hetk peaks siia panema kirja eesmärgid alanud aastaks. Siis oleks järgmisel aastal hea vaadata ja mõelda, et mis jälle pekki läks :P
