Hakkasime põnni lasteaeda harjutama. Kui hästi läheb, siis hakkab seal 3 päeva nädalas veetma. Koht on tore- maja suure hooviga, Nõmme mändide all.
Põnn oma 2,4 aastaga on suurte rühmas.
Harjutamise eesmärgil oleme käinud seal esmaspäevast alates- juba 4 päeva siis.
Minusugusele kanale on see ikka liig mis liig. Emotsionaalselt väsitav ja kurnav. Füüsiliselt ka.
Suurte rühmas on 11- 16 last ja 2 kasvatajat. Muidu sujuvad mängud kenasti, aga õue minnes ja sealt tulles on täielik kaos. Enamus lapsi ei oska ise riidesse panna, kõik on sassis ja kadunud. Need paar ema, kes oma lapsi sinna harjutavad, on ka ikka täitsa rakkes-oma laps vaja sisse pakkida ja teisi ka aidata. No lõpuks saavad kõik ikka riidesse.
Teine kaose moment tekib siis, kui enne hommikusööki ja peale õueskäiku teisele korrusele pissile ja käsi pesema minnakse. Kes jookseb siia- kes sinna, trügitakse, kisatakse, turnitakse trepil jne.
No ja enne sööki ja söögi ajal on ka momente, mis ei ole kuigi kontrollitavad. Kes ajab joogi ümber, kellele ei maitse söök, kes tahab jäätist, kes midagi muud juua jne.
Mängides isutavad just need asjad, mis on teise käes.
Osad lapsed nutavad südantlõhestavalt, kui nende vanemad ära lähevad.
Tuleb tunnistada, et üks suuremaid kisajaid, jooksjaid, asjade loopijaid ja söögimahaajajaid on põnn. Jah jah- meie põnn.
Kui ta just ei laamenda, siis näib ta väga väike ja üksik. Ja kuidagi ei raatsi teda sinna jätta... (kuigi talle seal väga meeldib ja kodus sööme me üksteise närvid seest ära ja selle tunni, mis ma täna ta sinna üksi mängima jätsin, oli ta täitsa rahul).
Minu jaoks on ta ju maailma kõige suurem varandus, aga neile on ta lihtsalt üks paljudest. Töö.
Ma võiks sellest tunde jahuda.
Homme peaksin ta pooleks päevaks sinna jätma. Ma ei tea, kas ma öösel magada saan. Oh ja ah.
Kanade elu on raske!
Meisterdasin talle selleks ajaks, kui ta sinna juba lõunaund jääb magama, ühe kaisu ka. Seniks üritame seda kaisut kodustada (kodu lõhna külge pookida ja ööseks und valvama võtta).
Esialgu ei ole me veel selgusele jõudnud, mis kaisu nimeks saab. Põnni esimesed pakutud varinadid kõlavad nagu pudru ka kapsad ning ununevad samal hetkel, kui need välja on öeldud.
Kaisu välimus on leitud siit .
Riie on kaalukangas Abakhanist, sisu padjatäidis ja ka sealt samast. Silmnägu vildist, pärit Tiimarist.
On selline väike ja nats tige nagu põnn isegi. Unevalvaja näoga ka.
Mida teha, kui taevas on kahtlaselt pilves, nii, et õue ei tihka minna, aga niisama toas ka ei viitsi kükitada. Muidugi minna külla!
Täna käisime põnniga H.-l ja Olkul külas. Milline tore päev:)
Olkul on palju mänguasju ja ta on nõus neid jagama (pisikese tingimusega- lelu, mis on parajasti kellegi teise käes, on ilmtingimata vaja endale tagasi võidelda. Sest see, mis on teise käes, on just see, mida sul hetkel vaja on :P).
Sai kooki ja mängida ja naerda ja juttu vesta. Ilus olemine!
Viisime Olkule kingiks tassi, mis valmis Kumus Aigi Orava meistriklassis. Kui Olku õpib tassist joomise selgeks, siis hakkavad nad koos emmega kohvitama:P (või mahlatama või piimatama).
Appi, õues on külm. Kas tõesti on suvi juba läbi?
Ma juba peaaegu hakkasin soojaga ära harjuma ja end mõnusalt tundma.
Öösel ärkasin külma peale üles. Edaspidi peab vist kinnise aknaga magama.
Sellest hoolimata oli täna tore päev.Käisime põnniga Effkal ja Kasparil külas. Nii tore oli, et unustasin pildistamise sootuks.
Poisid mängisid nagu pöörased. Me saime juua kohvi ja juttu rääkida. Väga uudne tunne, et ei peagi neid jälitama kartes, et nad kohe tõmbavad endale midagi peale või neelevad midagi väikest alla.
Pahandust teevad nad niikuinii, aga vähemalt ei ohusta end igal sammul.
Marakratid hakkavad vist suureks saama.
Effkale viisin ühe endatehtud kõveriku tassi ka, loodan, et talle meeldis.
Kodus tegime õhtul kaminasse tuld. Mõnus ja soe.
Käsitööst niipalju, et isu hakkab vaikselt tagasi tulema. Esialgu küll ainult teoorias ja soovunelmates. Hirmsasti tahaks endale boolero-laadset asja.
Aga kuna ma enam ei mäleta, milline oli heegelnõel ja millised olid vardad (vahet ma neil ammu enam ei tee:P), siis esialgu unistan vaikselt pehmest lõnga lõhnast ja puudutusest...
Kõigepealt lase endale tuua vett. Mida rohkem, seda parem.
Kalla kõik vesi liivakasti.
Ongi lomp valmis. Nüüd võid seal sees teha asju, mida ikka lombis tehakse.
Kui vesi on lombist välja hüpatud, siis hakka otsast peale: lase endale tuua vett...
Lõpuks on meile kätte jõudnud suur soe suvi. Võiks isegi öelda, et palav.
Kui kuumus liiga suureks läheb- tuleb appi vesi!
Põnn oma isiklikus basseinis sulistamas.
Põnn ametis oma teise lemmiktegevusega- õhtuse kastmisega.
Põnni lemmikuteks on traktorid. Täna tabasin ta laulmas : " Uu-vee, traktor viis ".
Kes ei ole seda laulu kuulnud, siis originaal on siin
Küll natuke teiste sõnadega:)
Üllatus, üllatus- täna käisime jälle puukoolis (jah, jaaniuss, meile mahub veel puid:P). Ja see ei jää viimaseks käiguks sinna!
Täna tuli meiega kaasa 2,5 meetrine mägivaher "Leopoldii" ja 2 enelat. Vahtra istutamise ja kastmisega me õhtupoolikul tegelesimegi.
Mõned pildid lilledest
Täna oli fotokursuse eelviimane tund- pildistamine looduses.
Üks meeldejäänud mõttetera: loodusfoto on inimesest sõltamatu hetke tabamine.
Pilte näidati ka- ilusaid sitikaid, liblikaid ja ussikesi.
Järgmine kord näitame ette kodutööd (kel on, kellel mitte) ja saame tunnistused.
Kahju on, et nii ruttu läbi saab. Jõudsin juba harjuda selle korraga nädalas, mil mind tarkusega üle külvati.
Millalgi ma püüan mõnd üraskit ehk jäädvustada ka. Kui meie teed peaks ristuma.
Väike reis: kodu- Päinurme- Tartu- Põlva- Värska- Tartu- Palamuse- Jõgeva- kodu.
Laupäeva hommikul startisime, öö veetsime Tartus ja nüüd oleme õnnelikult kodus tagasi.
Tartus olid Hansapäevad- laat ja peaesineja Suveniir. Mis sa hing veel oskad tahta!
Minnes oli esimene peatus Päinurme- minu lapsepõlve maakodu.
Tädi elab seal püsivalt, ema suvitab.
Vaatasime ringi, nuusutasime lilli ja lobisesime juttu.
Päinurmes asub meie aiast väljapraagitud taimede sanatoorium. Kõik poolpidused saadame me sinna, kus nad puhkevad elujõule nii, et neid ei äragi ei tunne.
Oma koha on leidnud seal meie hekist väljapraagitud elupuud, 2 jugapuud, 2 rodot, mägivaher ja veel üht-teist.
Seekord läksid tervist parandama mägimänd (meie muld oli liiga niiske ja viljakas ta jaoks), 1 nimetu põõsas ja viltkirss.
Loodame, et seal leiavad nad endale oma koha elus.
Tartus uitasime laadal, veetsime aega laste mänguväljakul ja kuulasime kontserti.
Järgmisel hommikul käisime Tartu Kaubamajas ostlemas- mina sain endale uued kingad ja põnn uued tossud ja mänguauto, M sai endale robotkoera (keda tal oli VÄGA vaja :P).
Palju palavaid tervitusi inimesele, kes mõtles välja kinkekaardid. Ja veel rohkem tervitusi neile, kes neid kinkekaarte meile kingivad.
Edasi sõitsime Värskasse, kus kinnitasime keha Tseto talumuuseumi Tsäimajas.
Sööki oodates mängisime põnniga väljas liivakastis ja istusime pingil.
Siis tuli hobune ja hakkas meie juures rohtu näksima. (Jaaniussike, tervitused sulle:P).
Noja siis ta lõi meid oma sabakarvadega. Väääga õudne oli... (hoidsin krampikult põnni varrukast ja sosistasin: "appi, appi!" Mingid lähedalviibivad soome papid kihistasid rõõmsalt naeru selle peale. Oleks nad minu asemel olnud, nad oleks hirmust püksi pissinud- vat mis!)
Õnneks olin hommikul omale allergiatableti sisse manustanud. Ja hobune peale ka ei astunud. Ja põnn oli ka rõõmus. Ja mis põhiline- söök maitses hea:)
Tartu poole tagasi sõites nägime Mikitamäel ühte meest hääletamas. Sellise kurva, lontis ja üksiku olemisega...
Me siis sõitsime edasi. M ( kelle juured asuvad Setomaal) hakkab rääkima:"Hääletab seal niimoodi üksinda... äkki peaks peale võtma... bussid käivad siin harva jne".
Ma siis: "No võta peale".
Tema, et : "No me sõitsime juba mööda..aga ta seal niimoodi hääletab, üksinda ja liiklus ka siin hõre... "
Mina siis et: "No võta ta siis peale, keera ots ringi ja sõida tagasi ja võta peale".
Mõeldud, tehtud.
Võtsime siis onkli peale (kes eemalt nägi täitsa viisakas välja...), SUUUUUUUUUUUUR viga :P
Sest sellist haisu pole ma ammu tundnud (mõtle Kopli trammi peale, mõtle prügikasti peale, mis ootab juba kuid tühjendamist ja ajab üle ääre, kuhu koguaeg solki juurde tuuakse).
Õnneks ta kaugele ei tahtnud sõita, seni hoidsime hinge kinni.
Onkel seletas ka midagi, et tegi eile väikse kräu jne. No mai tea, sellise haisuga kräu kestab kuid. Lisaks on selliste kräude kestel keelatud igasugune enda pesemine. Ja plusspunkte saab, kui vetsupaberit ei kasuta...
M ütles pärast: " Mu karmavõlg on nüüd täiega plussis!"
Sõitsime paarsada meetrit eemale ja seisime seal tükk aega, autoaknad lahti, pead väljas.
Nüüd vist mõnda aega meie autot ei tasu hääletada.
Palamuse peatuse ajal võtsime värskenduseks jäätisekoksi kohast "Lible juures".
Fuhh! See jäätisekokteil oli jäätist ainult eemalt näinud. Puhas ploomimahl. Kerge piimja värvusega. Õiendada ei viitsinud.
Nüüd oleme kodus.
Mõnuruiged:)
Ennelõunaste vihmapilvede kiuste läksime loomaaeda.
Kohale jõudes tuli paar piiska , aga see oli ka kõik. Ülejäänud paar tundi, mis me seal veetsime, siras taevas päike.
Alustasime muidugi laste loomaiast. Põnn oli vaimustuses- pai sai teha tibudele, jänestele, merisigadele, kipkonnale, kitsedele ja isegi ühele seale.
Vanematelgi oli tore. Kui välja arvata hais ja see, et kitsed pidevalt loopisid oma väljaheiteid igale poole.
Siis vaatasime natuke kaamleid ja muid loomi ka.
Notsu teeb jal
avanni (kitsede joogikausis).
nagu Oskar Ohakas.
Ja täna ei vinni siia kirjutada.
Täna oli siis see kauaoodatud kinoõhtu. Valituks ostus film "Seks ja linn".
Kui tahta meelt lahutavat naistekat, kus saab nalja ja silmagi märjaks ja millel on ilmatingimata õnnelik lõpp, siis see on SEE film. Mina tahtsin ja sain ka.
Mõnus äraolemine oli. Kuigi film kestis 2,5 H, siis kella ei vaadanud ma kordagi. Olin rahuolevalt filmimullis ja nautisin.
Vahepeal sõin kommi ka.
Ja kinos olime koos Evakesega- kes on täitsa tore kaaslane. Ja kui keelavalt sisiseda, siis ta isegi kannatab terve filmi täitsa vaikselt, ilma rääkimata ära :)
(mul on kiiks, et ma ei taha mingil juhul filmi ajal rääkida, eriti veel sellistel teemadel, et "mis sa arvad, kes on mõrvar ja kuidas see film lõppeb jne":P).
Suured tänud kingituse eest ka!
(Küll on tore, kui sünnipäev ikka kestab ja kestab...)
Enne filmi põikasin Kaubamaja alla asuvast Humanast ka läbi. Sain endale täitsa ilusad püksid ja ühe õhulise pluusi. Põnnile T-särgi supermani märgiga ja ühe maika ka. Ja täitsa poolmuidu.
Milline tore päev.
Ma ei teagi, mida ma sellest kirjutamisrallist arvan.
Mõni inimene blogibki iga päev, vahel ka mitu korda päevas, rõõmuga! Ja mulle, kui lugejale, see VÄGA meeldib.
Iseasi, kas ka mina, peale juuli lõppemist, nii virgaks hakkan:)
Täna veetsin jälle aega näppe mullaseks tehes.
Maha sai istutatud valge pihlakas, 2 õunapuud ja 2 põõsast, mille nime ma endiselt ei mäleta (äkki oli põisenelas).
Istutamist ootavad veel kuusk ja viirpuu ning 2 väikest põõsast.
Asukohta vahetasid sirel ja sarapuu (see lokkis okstega). Vaesele sarapuule oli see kahe aasta jooksul juba kolmas kord kolida. Ega nad rõõmsad muidugi ei ole, aga mis teha, kui plaanid muutuvad.
Osad põõsad ootavad veel kolimist. Keegi soovitas kohe istutata, võimalikult suure mullapalliga, keegi jälle alles siis, kui sügisel lehed maha tulnud. Eks me siis vaata, kuidas kannatusega lood on.
Põnn aitas muidugi kaasa. Oma jutu järgi istutas, välja nägi see nii, et sorkis toikaga mulda ja loopis seda sinna, kuhu vaja.
Õhtul hüppasin poest läbi.
Kuna alkot saab nüüd endise 20.00i asemel kella 22.00ni, siis päris lõbus oli jälgida kell 21 ajal rõõmsaid inimesi, kes siblisid õllekastide ja veiniriiulite vahel.
Mitte, et neil sealt midagi väga vaja oleks, aga sellepärast, et nad saavad ja tohivad.
Enamusel (mina kaasa arvatud) ei ole sellest väga vahet. Oma vahel vajamineva veini saab ostetud ka päeval.
Homme saan linnaloa ja lähen kinno.
Vihma sajab ja sajab...
Hea on see, et ei pea nii paaniliselt kastma. Ja neid, kes taevavett juua tahavad, on nii palju.
Oma otsatus loodusevaimustuses ja privaatsusejanus külastasime jälle puukooli . Üks tore sõbralik ja heade hindadega koht.
Oma istutsjärge ootavad veel 2 õunapuud (üks neist kuldrenett), kuusk, üheemakaline viirpuu ja 2 põõsast.
Põnnil ei ole täna just parim päev: ütleb enda kohta, et tahab karjuda ja nutta. Kui seda talle lahkelt lubada, siis ta enam ei taha.
Lõunauinakule jäämisega olid ka suured raskused. Proovisin teda veenda hea ja halvaga, teesklesin magamist ( põnn arvas: "emme nägu magab", ju ma siis ei olnud piisavalt veenev) jne.
Lõpuks andsin alla, sest pidin fotokursusele minema.
Issi sai lapse paarikümne minutiga magama, lugedes talle monotoonse häälega ette raamatut Poirot` ettevõtmistest.
Peab selle variandi endale kõrvataha panema.
Enamus puid istutatud, igasugused kahtlased randid enda külge päevitatud- päev on korda läinud!
Kui nüüd ainult puud jääks ellu ja kasvaks rõõmsalt ning nahk ei loobuks minust mahatulemise näol, siis ei oleks kohe midagi kurta:)
Põnn aitas kogu jõuga kaasa: tegi süsteemi- segas mulda ja multsi ja vett ja kive ja liiva ja kõike muud.
Kühveldas, ajas ümber, sai märjaks, kihistas naeru ja sokutas end igale poole. Abimees selline.
Minule saatis ammu aega tagasi Kayl
viis küsimust.
Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab mängu edasi viiele-kuuele inimesele. Seejärel teavitab neid sellest nende blogide kommentaariumis. Lisaks annab pärast vastamist teada sellele, kes tema mängu tõmbas.
1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
Tol suvel oli mul esimene päris oma töökoht, olin vanalinnas ühes sisustuskaupade poes müüja.
Omanikeks oli üks tore eestlastest paar. Mäletan , et naine oli 28 a. ja see tundus mulle sel hetkel ürgvanana :P
Enamus klientidest olid välismaalased.
Sügisel astusin sisse Tallinna Tehnikakooli juuksuri erialale.
Lisaks olin ühe koguduse aktiivne liige (just needsamad tegelased, kes tänaval inimesi tülitasid :P, oh aegu ammuseid...)
2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
*põnn lõplikult potile harjutada
*koristada, koristada, koristada
*leida üles oma ammukadunud käsitööpisik
*
*
3. Lemmiksnäkid?
Igasugused soolased ja magusad hõrgutised. Mitte eriti tervislikud, kahjuks.
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
No kui miljoneid oleks ikka mitu-mitu-mitu, siis soetaks oma maitse järele ehitatud maja kuskil väga ilusas kohas, mis sisaldaks ka suurt loomingulise tegevuse galeriid, koos savipõletusahju jms.
Armsatele kingiks oma isiklikud kodud neile sobival kujul sobivas kohas jms.
Meest ei vahetaks :P
Autot ka mitte.
Reisiks, annetaks, ostaks midagi ilusat. Investeeriks ja paneks sukasäärde ka.
5. Kohad, kus oled elanud?
*Tallinnas- Lasnamäel, kolmes erinevas kohas. (Mahtra, Muhu ja Majaka põik)
* Lapsena suved vanaema juures Järvamaal.
*Tallinna lähistel, Harjumaal.
Nüüd on küll kõik juba vastanud. Kes ei ole ja sõrgu vastu ei aja, võib julgelt katsetada:)
Postitaja:
Kata
20:02
See igapäevane kirjutamine hakkab juba ära väsitama:P
Hommikul käisin turul marjajahil. Tundub, et maasika hooaeg hakkab vaikselt läbi saama. Hinnad on kallimaks läinud ja marjad ise nirumad.
Loodetavasti saab ostetud paarist kilost isu täis. Kui ei, siis peab jälle turule minema.
Ostsin ka vaarikaid (minu lemmikud) ja mureleid (põnni lemmikud).
Aga tänase päeva maitsvamaks marjaks tordil oli kallite külaskäik:)
Lemmiknässu oma meesperega- suured tervitused ja tänud teile! See sünnipäevakink on super! (ära aja seda kingilatti nii kõrgele, muidu võin oktoobris meditsiinilist sekkumist vajada!)
Väiksed poisid mängisid liiva ja kõige muuga, mis näppu sattus.
Suuremad poisid ajasid tehnikajuttu.
Ja tüdrukud, ehk siis meie, olime lihtsalt ilusad ja vaimukad. Nagu ikka.
Istutamine lükkub homsesse, siis tulevad abilised ka.
Tänase päeva peategelaseks oli puukool.
Päeva keskel käisime, pea ja paber plaanidest kubisemas, nõu pidamas ja õhtul käruga saagi järel.
Saak oli hea: valge pihlakas, kirsid, ginnala vaher, jasmiin, euroopa kikkapuu, valge enelas, punane toomingas, punane alõtsa, pooppuud ja midagi oli veel.
Sihtgrupiks olid taimed, mis kasvaks savises pinnases ja oleks muidu ka nummid. Ja kes ei tahaks erilist poputamist, mässimist ja õhtust unejuttu.
Istutusrõõmud ootavad ees homme ja ülehomme.
Põnn oli rõõmus ja siblis ringi. Nõudis endale paberit ja pastakat, et visandada enda nägemust aiapaanist.
Õhtuse külastuse ajal oli eriti ülevoolavalt äksi täis- põhjuseks kastmisveest tekkinud lombid, kus sai hüpata ja plätserdada.
Teiste puukooli külastajate hulgas oli ka üks vanem poiss, kellega sai veidi koos mängida (mängimine- poiss tegi koerustükke ja põnn naeris kõva häälega. Vahepeal hüppar rõõmust ja huilgas, mille peale kostis teine poiss: " Ära nüüd päris hulluks ka mine :P"
ehk Pole Midagi Väsitavamat Kui Puhkus!
Naasesime just kolmepäevaselt tripilt Saaremaalt. Kuna eelmisest pikemast ärakäimisest on juba piisavalt möödas (loe: ununenud on kõik ebameeldivused, mis kaasnevad reisimisega, kui sul on aktiivne kõvahäälne ja isepäine väike laps), siis otsustasime Saaremaad väisata.
Meie kallihinnalised kered sai endale GoSPA nimeline sanatoorium (meenutan hea tundega Elemise süvamassaazi).
Viibisime Saaremaal 2 ööd ja 3 päeva. Selle sisse mahtusid: lõputud autosõidud mööda saart, toredad kohad ja nende nimed (Vinni nina, Seanina, Panga pank, Sääre jne), veskid, kadakad, palju nalja jms.
Põnni lemmikuteks reisil oli veekeskuse külastamine ( seal kõik, mis oli seotud veega ja pritsimisega), praami mängunurk ning kõik asjad, mis keerutasid ringi (tuulegeneraatorid, ventileerimisasjad), friikartulid, trampimine, jooksmine, puristamine ja oma vanemate hulluks ajamine.
Kuna värskelt on veel meeles autosõidust kange kann, võõras kohas magamisraskused, higist kleepuvad riided jne, siis niipea ei taha enam kuhugi minna!
Aga kuna halbadel asjadel on komme unustuse hõlma vajuda, siis varsti vist lähme jälle kuskile :)
Pildil Saaremaal asuv Vinni nina.
Postitaja:
Kata
23:07
ehk Väga Kidur Blogija.
Kui kuskil selleteemalist auhinda jagatakse, siis ma olen käpp!
Õigustused enda ees (sest blogi pean ma ju enda jaoks):
1. Suvi on.
2. Kiire on.
3. Väike laps on.
4. Aega ei ole.
5. Vaimu ei ole.
6. Nupp ei noki.
7. Kärss on kärnas.
8. Häda ja viletsus ja ving.
9. Kõikidel teistel tuleb paremini välja.
10. Kestev fotokursus on igasuguse pildistamise isu ära võtnud. Sest et ei oska ju nii nagu peaks. Ja aega harjutamiseks ka ei ole (vaata punkti 1-9). Aga iga jutu juures võiks ju midagi vaadata ka olla.
Igatahes otsustasin ma JUST nüüd, et kirjutan siia IGA päev midagi. Kuni juuli lõpuni (mitte lugeda: kuni aegade lõpuni. Ega ma nii loll ka ei ole, et sellist asja lubada :P) ja vaatan , mis tunne on.
Karvased onud (Soome eurolaulikud) on meie kodus au sees. Nõudlus on suur, ikka mitukümmend korda päevas peab nende häälel laskma kõlada.
Ja siis hakkab põnn rokkima.
Enda kohta ütlebki: "Rokib täiega". Ajab jalad harki, suu pärani, nina kirtsu, haarab kitarri kätte ja läheb lahti. Kui ära väsib,istub ja laulab lihtsalt mikrofoni. Mikrofoniks sobivad käepärased vahendid, plastikust kruvikeeraja, kamm või söömisel olev kõrsik.
Põnni (2,2 a.) repertuaarist:
Suvalisel momendil, täiskasvanute jutu vahele pista repliik : "Täitsa lõpp!"
Välisjalanõud iseendale jalga pressides, etteheitval toonil : "No mine jalga!"
Issil habemeajamisvahtu lõua otsas vaadates: "Näärivana"
Sajandat korda Soome eurolugu nõudes: "Karvased onud tahan veel. Kus kartarr on?"(kartarr-kitarr)
(Eurovisoonist rääkides, siis põnni lemmikud olid: Soome, Prantsusmaa ja Hispaania. Lapsel on hea maitse:) )
Mahla juues, enda kohta: " Rokimees joob mahla"
Rokib täiega!
Käisin KSA:) silmakeskuses
Lühidalt olgu öeldud, et nad tegid prillmaost kotkasilma :)
Ma näen nüüd molekule ka!
Ja ma näen, et sa nokid just praegu arvuti taga nina! Fuuu!
Ja valus ei olnudki.
Nüüdsest kannan ainult päikseprille! Ja olen ilus. Ja hakkan linnuvaatlejaks. Ja siis teen veel igasuguseid toredaid asju!
Postitaja:
Kata
18:27
Minu kallile sõbrannale H-le läks selline kaladega tass (erinevalt akvaariumi kaladest on nad väga vähenõudlikud:))
Mulle endale see tass väga meeldib, sinna sisse on pikitud rõõmsaid ja postiivseid võnkeid - tehtud hoole ja suure armastusega:)
Olgu sealt joodud hommikukohv sulle päikselise päeva alguseks, armas H:)
Postitaja:
Kata
18:07
Ei pääsenud minagi sellest kurikuulsast Pavlovast.
Aga ma ei kurda ka:)
Blogidest ja nami-namist isuäratavaid pilte vaadates tuli suur isu peale. Saabuv mehe sünnipäev andis hea ettekäände ka.
Valmistasin tordi Thredahlia juhtatuse järele.
Muna küll nii kõvaks vahuks ei saanud, kui nõutud oli (masin hakkas kahtlast haisu välja ajama .
Tegin 1,5 kordse portsu ja kaks põhja. Kuivas öö läbi, eriti ei pragunenud.
Hommikul panin kahe põhja vahele ja katteks vahukoore-rasvata kohupiima segu. Kõige peale läksid maasikad ja granaatõunaseemned.
Tuli väga hea. Seest natuke vahukommine ja äärtest krõbe.
Sünnipäevalaps oli ka väga rahul (kuigi ta eriti magusat ei armasta).
Teen teinekordki.
Samal päeval läksin külla ja võtsin Pavlovat kaasa ka. Rannahooaeg on ju ka tulemas jne!
Söödi ja kiideti sealgi. Milline egotripp!
Gurmaanist H paigutas mu Pavlova oma söödud parimate kookide TOP3-e :P
Kes H-d tunnevad, need mõistavad komplimendi suurust.
Ja ma tegelikult ei tea ka kedagi, kes oleks H-st suurem ninaga pilduja :P
Täna käisime pulmas.
Kogu orgunn, mis hõlmas mukkimist, riietumist, lapse magamapanemist, lapsehoidjate kiirnõustamist jms võttis rohkem aega, kui pulma sissejuhatus ja algus (registreerimine, pulmarong, pildistamine Keila-Joal, saabumine peopaika jms).
Kaua ma olla ei saanud, sest linnaluba sai läbi ja ma hakkasin kõrvitsaks muutuma! (mis algas sellest, et pluusi varruka nööp lahkus oma kohalt).
Viimane aeg oli minna koju põnni juurde.
Õnneks jõudsin süüa pulmasööki ja näha pulmaametite jagamist (tempel, pruudi turvamees jne)
Pulmavana käitus üle ootuste viisakalt ja ei genereerinudki kohutavaid stripi- ja joomamänge. Vastasel juhul oleksin pidanud varemgi varjuma.
Nii mõnigi õudne mälestus meenub eelnevatest pulmaüritustest...
Kodus oli kõik korras. Põnn alles, mööbel omal kohal ja lambid laes.
Lapsehoidjatel oli ainult lahkumisega kiire :P
Paar pilti teisest teemast.
Kumus valminud tassid isale ja emale. Fototrükk.
Samuti kumus valminud- Kandiline Asi. Võib nimetada ka karbiks.
Krookused õitsevad mühinal.
Käisin täna Rahvaülikoolis savipüttidel järel.
Jõudsin esimesena ja sain valida kõige ilusamad asjad (nali:P)
Esimeseks muljeks oli, et kuhu kõik värvid jäid? Seda ma tean, et ahjus põledes osad glasuurid muutuvad jne. Aga et rohelisest saab imelik pleekinud hallikas-sinine, see oli kerge ehmatus.
Mitte ühelgi asjal ei olnud rohelisest haisugi. Ja üldse olid kuidagi sünged ja plassid toonid.
Aga vähemalt ei olnud midagi katki läinud ja kadunud.
Isetehtud asjad on ikka armsad. Kuigi värvi kallal tahaks veel viriseda!
Jaaniussi asjad (seanahavedaja- millal saab sinu blogi lugeda ja sealt pilte vaadata, mh, ah?)
Minu eriline lemmik
Minu asjad
Kokkuvõttes jäin enam-vähem rahule.
Postitaja:
Kata
16:02
Põnn eriti ehitusest osa ei võtnud.
Ukerdas lumes . Kui täitsa ümber läks ja kinni jäi siis ütles "Emme aita".
Siis kiikus ja vaatas, kuidas ma rassisin. Vahepeal nõudis hoogu juurde.
Pärast kommenteeris memme:"Silmad, suu- päris naljakas".
Lumi on tore, kui ta sajab alla sobival ajal ja mõõdukas koguses.
Viimase paari päeva jooksul on ta eksinud mõlema asja vastu. Aeg vale, sest kevad ju hakkas! Kogus ka vale, mis vale. Terve talve norm mõne päevaga- see on ikka liig. Kaos liikluses jne.
Mul on õlad ja käed korduvast lumerookimisest nii valusad, et isegi teetassi hoidmine on raskendatud.
Põnnil oli muidugi lõbus lumes rullida. Arvas veel, et "Tahan lumi maitsta. Oi kui hea!". Õnneks peoga ta seda siiski sisse ei ajanud. Limpsas niisama langevaid helbeid.
Põnn veel: "Aita labiga rookida, aita emmet". Tegudes tähendas see lumelabidale pealeasutmist, selle sikutamist jms.
Suurim kuhi on peaaegu minu kõrgune.
Esmaspäeval käisime Rahvaülikoolis oma eelküpsetatud savipütte glasuurimas.
Keraamika värvidega on selline imelik asi, et värvipotile on näiteks kirjutatud pruun, värv ise on aga hall. Või siis kirjas sinine ja värv on ikka hall :P
Fantaasiat ja ettekujutusvõimet peab kõvasti olema.
Peale seda viidi nad uuesti ahju ja kätte saab loodetavasti homme.
Enamus asju glasuurituna.
Minu hunnik.
Kolmapäeval käisime Jaaniussikesega Kumus.
Autosõit sinna oli ikka väga kõhe... Tippkiiruseks oli 40 km\h. Enamus olid õnneks ettevaatlikud.
Panime näpud jälle savisse.
Paar asja sain kätte ka.
Lisaks kõigele õnnestus mul hunnik lõnga osta. Mitte, et mul seda veel vähe oleks...
Pilti ei tee.
Jaaniuss arvas, et selle nimi on ahnus. No ma ei usu! :P
Igatahes on mul praegu 3 asja varrastel ja ootavad tegemist.
Lähengi nüüd kuduma.
