Elu keeb

Tuulutamas

Postitaja: Kata , 20.7.08 22:13

Väike reis: kodu- Päinurme- Tartu- Põlva- Värska- Tartu- Palamuse- Jõgeva- kodu.
Laupäeva hommikul startisime, öö veetsime Tartus ja nüüd oleme õnnelikult kodus tagasi.
Tartus olid Hansapäevad- laat ja peaesineja Suveniir. Mis sa hing veel oskad tahta!
Minnes oli esimene peatus Päinurme- minu lapsepõlve maakodu.
Tädi elab seal püsivalt, ema suvitab.
Vaatasime ringi, nuusutasime lilli ja lobisesime juttu.
Päinurmes asub meie aiast väljapraagitud taimede sanatoorium. Kõik poolpidused saadame me sinna, kus nad puhkevad elujõule nii, et neid ei äragi ei tunne.
Oma koha on leidnud seal meie hekist väljapraagitud elupuud, 2 jugapuud, 2 rodot, mägivaher ja veel üht-teist.
Seekord läksid tervist parandama mägimänd (meie muld oli liiga niiske ja viljakas ta jaoks), 1 nimetu põõsas ja viltkirss.
Loodame, et seal leiavad nad endale oma koha elus.
Tartus uitasime laadal, veetsime aega laste mänguväljakul ja kuulasime kontserti.
Järgmisel hommikul käisime Tartu Kaubamajas ostlemas- mina sain endale uued kingad ja põnn uued tossud ja mänguauto, M sai endale robotkoera (keda tal oli VÄGA vaja :P).
Palju palavaid tervitusi inimesele, kes mõtles välja kinkekaardid. Ja veel rohkem tervitusi neile, kes neid kinkekaarte meile kingivad.
Edasi sõitsime Värskasse, kus kinnitasime keha Tseto talumuuseumi Tsäimajas.
Sööki oodates mängisime põnniga väljas liivakastis ja istusime pingil.
Siis tuli hobune ja hakkas meie juures rohtu näksima. (Jaaniussike, tervitused sulle:P).
Noja siis ta lõi meid oma sabakarvadega. Väääga õudne oli... (hoidsin krampikult põnni varrukast ja sosistasin: "appi, appi!" Mingid lähedalviibivad soome papid kihistasid rõõmsalt naeru selle peale. Oleks nad minu asemel olnud, nad oleks hirmust püksi pissinud- vat mis!)
Õnneks olin hommikul omale allergiatableti sisse manustanud. Ja hobune peale ka ei astunud. Ja põnn oli ka rõõmus. Ja mis põhiline- söök maitses hea:)
Tartu poole tagasi sõites nägime Mikitamäel ühte meest hääletamas. Sellise kurva, lontis ja üksiku olemisega...
Me siis sõitsime edasi. M ( kelle juured asuvad Setomaal) hakkab rääkima:"Hääletab seal niimoodi üksinda... äkki peaks peale võtma... bussid käivad siin harva jne".
Ma siis: "No võta peale".
Tema, et : "No me sõitsime juba mööda..aga ta seal niimoodi hääletab, üksinda ja liiklus ka siin hõre... "
Mina siis et: "No võta ta siis peale, keera ots ringi ja sõida tagasi ja võta peale".
Mõeldud, tehtud.
Võtsime siis onkli peale (kes eemalt nägi täitsa viisakas välja...), SUUUUUUUUUUUUR viga :P
Sest sellist haisu pole ma ammu tundnud (mõtle Kopli trammi peale, mõtle prügikasti peale, mis ootab juba kuid tühjendamist ja ajab üle ääre, kuhu koguaeg solki juurde tuuakse).
Õnneks ta kaugele ei tahtnud sõita, seni hoidsime hinge kinni.
Onkel seletas ka midagi, et tegi eile väikse kräu jne. No mai tea, sellise haisuga kräu kestab kuid. Lisaks on selliste kräude kestel keelatud igasugune enda pesemine. Ja plusspunkte saab, kui vetsupaberit ei kasuta...
M ütles pärast: " Mu karmavõlg on nüüd täiega plussis!"
Sõitsime paarsada meetrit eemale ja seisime seal tükk aega, autoaknad lahti, pead väljas.
Nüüd vist mõnda aega meie autot ei tasu hääletada.
Palamuse peatuse ajal võtsime värskenduseks jäätisekoksi kohast "Lible juures".
Fuhh! See jäätisekokteil oli jäätist ainult eemalt näinud. Puhas ploomimahl. Kerge piimja värvusega. Õiendada ei viitsinud.
Nüüd oleme kodus.
Mõnuruiged:)