Elu keeb
Mind on tabanud tõbi, mummutõbi.
Siit nakkus.
Esialgu on valmis kaks tükki- rohetäpiline emale ja beezikate moodustistega endale.
Omale tahaks veel ühte edevat (värvid sisekõneluste tasemel), lisaks on veel paar soovijat järjekorras. (ja mõlemad neist on ka vardaid lähemalt ka näinud! laisad olete, vatmis:P)
Lõnga peaks ära ostma, siis saab ehk järgmiseks hooajaks valmis:)
Pilt ka (rohekas värv tuleb ise juurde mõelda)
Tänud:)
Mul jäid ka augud sinna, aga mütsi valmides need kuidagi sulavad sinna lõngavoltide vahele ära.
Ja kui müts peas on, siis ei ole neid üldse näha.
Beezikamate mummudega mütsi tegin nr 7 varda ja Novita Ainoga- jäi kohevam ja augud vähem näha (samas olen kuulnud, et see lõng läheb pikapeale topiliseks).
Rohekama tegin Superwool (titanwool vms) ja nr 6 vardaga- seal oli need augud nähtavamad.
No ja kui hädaldada, siis 1 müts jäi natuke suur ja teine natuke väike:P
Ma nüüd ei teagi, kas võtta veel vahepealsed vardad või kolmas lõng või teha nägu, et nii peabki olema:)
A sa tee ikka ka üks vähemalt valmis. See mummutamine mõjub kuidagi teraapiliselt.
Oi kui lahe:) Olen originaali pikalt vahtinud ja katsetanud ka, kuid ei õnnestu nii hästi :( Kas sul nupu algusesse ei jää suurt auku ?