Vohavad lilled ja savimõnu
Postitaja: Kata , 7.3.08 21:09
Lilled on hulluks läinud!
Eriti need murtud südamed.
Kui käes on aeg maha istutada, siis arvavad nad arvatavasti, et on juba sügis ja lasevad oma lehed maha! Ja küsivad, et misasi see õitsemine veel on?Kas meie peame seda tegema???
Aga praegu on ilus.
Teised käituvad veel viisakalt, peale ühe lilleherne. Tema nimelt arvab, et kui kasvab kõige kiiremini, saab aias parima koha valida. Või siis pretendeerib kuldmedalile.
Ülejäänud on alles pisikesed.
Või siis puuduvad üldse.
Täna oli jälle Kumus savimätsimise üritus.
Suurepärane keraamik Aigi Orav tegi naivist Kondase auks tempeltehnika lühikursuse.
Väga tore oli! Jaaniuss ja Paul võivad kinnitada :)
Mul pole ammu nii vahva olnud (loomingulises mõttes). Oleks kohe mõnust ruianud, kui see kohane oleks olnud:P
Puhas niiske savipind ja lugematu arv templeid imeliste lillede, lehekeste, putukate jms sellisega. Ole ainult mees ja vajuta see savisse. Isegi joonistama ei pidanud!
Moodustad mustreid, kujundeid. Lilled, muretu meel...
Hiljem valmisid mustrisest savist tassid, taldrikud, hambaorgitopsid, vaagnad , vaasid jne.
Kõik armsalt omaniku nägu, isikupärased, veidi lopergused ja ometi nii ainulaadsed oma kordumatuses...
Õhkkond oli niiii pehme. Rahvast oli vähe, Aigi viskas nalja, kõik kihistasid ja nautisid, näpud savised.
Nii nii oli olla, unustasin isegi pilti teha!
Appi kui ilusad südamed ja märtsi kuus :O
p.s. loodus ON hulluks läinud ;)